• Praia
  • 29℃ Praia, Cabo Verde
Nha Madrasta – Kuarta párti - SUGUNDU ATU
Cultura

Nha Madrasta – Kuarta párti - SUGUNDU ATU

Kala bóka, kunfiadu. Bu sta armadu en kusé? En sabixon? Mas odja… fika ta sabe ma li, ka ten Dotor nen Enjenheru, ki si ben prezu, ta manda. Abo bu sta prezu, ali so bu ten ki obudese nos órdi. Delunkuenti! Si la fóra bu kustuma mandaba, ali dentu bu ten ki soti rabu dentu’l…

I SÉNA – Kontinuason

Ministériu Públiku ta deduzi akuzason kóntra Dáriu.

AKUZASON – Na kualidadi di raprizentanti di Stadu i fautor di ason penal, N sta li ku obrigason legal di N difende direitu di Vítima, senhóra Ruti Lali Lima Leti, ki diâ 1 di abril di anu pasadu, na gozu di se direitu di sidadaniâ, foi marmimenti tropeladu pa Arguídu, senhor Dáriu Delgadu Silva, ki staba ta giaba na un karu di un se amigu, ki fika provadu na es Trubunal ma éra un karu furtadu. I es amigu ka xinti medu di ser onesti i sinseru, e konfirma ku se bóka peranti es Trubunal. Meritísima, es Trubunal ka fika ku dúvida, nen un-kusinha, ma motivu di asidenti foi kóre karu na forsa i trakinésa na konduson. Transgrison di nórmas di Kódiku di Strada, tanbe, ka pasa-nu li dispursebedu. Arguídu ka staba ku atenson sufisienti i nen e ka ruspeta distánsia nesesáriu i obrigatóriu pa ki si da na kazu di e trava faxi pa e fase-l ku suguransa. E staba ku ménbra na ladu, ta bai nun karu furtadu, ku stilu di bazofariâ, sima ki e pa e da xou ku se tristi brinkadera, pa e mostra ménbra – sima e fla ku se propi bóka, ma e staba ta konbersaba ku se kunpanhera – e skese ma strada tanbe podeba ser dus otu. E ka ruspeta órdi di Polísia i, e purbeta na se kósta, timenti e ta toma mudjer nomi, e baxa e panha. E ka xinti dor. Nen un bokadinhu, di koitadu koitadu mudjer! Meritísimu Juíza, nton go, pamodi ki nos nu al ten pa el kualker spésia di konpaxon? Depoimentu di Vítima ka fika klaru, nen ka konvense-nu, kantu e tenta difende Arguídu… kantu e fla ma e el ki e kulpadu. Nu ta pursebe purfetamenti pamodi ki e fla si. E foi, alguns tenpu atras, kiriada na kasa di pai ku mai di Arguídu. I konformi el propi e fla, pai di Arguídu bai bizita-l un monti bes. Nton N ta kestiona: E ka posível ki bedju ten dadu el un mó di luva pa e sakania djustisa? Meritísima, nu ka fika ku dúvida ma Arguídu kumete un kanbada’l krimi, sima: abuzu di konfiansa, furtu di karu, kóre karu na-forsa, omisídiu frustadu, temoziâ, fuxi di otoridadi i sakaniamentu di djustisa. Apezar ki Arguídu atxa ma nada e ka fase, nhos pirmiti-m fla, ma di un manera jeral, un kriminozu ten senpri présa na paga próva di se krimis. Rezon ki ta splika klaru pamodi ki e fuxi i ki e tenta ngana Vítima pa ka konta verdadi li nes Trubunal. Meritísimu Juíza, Akuzason ta pidi pa nha fase djustisa, pa ki es kazu li traduzi nun koretivu pa Arguídu i inzenplu pa restanti purturbadoris di susegu mindelense i kabuverdianu. Obrigadu.

JUÍZA – Diféza pode aprezenta se alegason a favor di se konstetuinti.

DIFÉZA – Meritísima Dotóra Juíza, digísimu raprezentanti di Ministériu Públiku, karus asistentis, exselensia. Duranti es julgamentu, ka parse nenhun próva ki ta sustenta akuzason di ki Arguídu sa ta nkriminadu. Nen un siker, apezar di txeu tentativa ki fasedu li, barnalmenti, ka konsigi provadu. Fasedu sin, alguns akuzason klaramenti inventadu, kusiadu na fogon di maldadi i tisadu ku lumi di ódiu. I kel-li ta obriga-nu konklui ma kel prosesu li sta xeiu di inpresizon, ki apezar di tudu, ta da-nu so gana ri. Gana’l ri pa nu ka txora. Modi ki Arguídu pode ser akuzadu pa krimi di furtu, si e sa ta giaba karu ki un se amigu – ki kunbida-l kel fésta – npista-l? Modi ki e posível un amigu kunbida kel otu pa bai ku el un fésta i dipos pa e poi en kóza ses amizadi? E presizu ki nu ntende ma kel testemunha li pode sta influensiadu i se diklarasons konpletamenti visiadu. Akuzason ta atxa ma bizita ki pai di Arguidu bai fase Vítima, ma éra ku intenson di sakania djustisa. Ka ta da pa ntende! Ki tenpu i napundi ki bai djobe un algen duenti e ka átu di karidadi, solidariadadi, filantropia i amor? So maluku ki ta pensa si. I kel ideia li so debe aplikdu nun pésa di tiatu, istu e, na un pésa ben kómiku. Kel tézi li ta fase-m lenbra kel ditadu ki ta fla: «Prezu pamodi nhu ten katxor; prezu pamodi nhu ka ten katxor». Si ningen di família ka bai djobeba Vítima na Ospital éra kulpadu di omison di dever i disruspetu pa kiriatura umanu. Okontráriu dja kontise, dja nu skese ma mural ta izisti. Paxénxa tanbe! Meritísima Juíza, nha konstituinti ka sta abranjidu pa nenhun di kes krimi ki e sa ta ser akuzadu. Sima krimi di omisídiu, sta mutu mal nkaxadu, u ki ta torna disparati difende es ideia. Si propi Vitima fla li ma el e kulpadu pamodi e trabesa Avenida sen djobe pa ladu, sen berefika dretu purmeru, pamodi ki ka pode ser tentativa di suisídiu? Nha konstituinti ka fuxi i nen e ka dezobedese otoridadi. Ka tinha nun mandadu di Trubunal pa prendeba-el, nen ningen ka da-l vós di prezon. Tantu ki ja e ka podia serba prezu, pamodi dja staba fóra di flagranti delitu. Meritísima, nha konstituinti e un rapás nobu inda, xeiu di futuru i ku grandi prujetu pa dezenvolve es país. E ten 28 anu, e pai di un fidju fémia ki na altura di akontisimentu staba ku 3 mes di idadi. E Enjenheru Agrónimu, konxedu i ruspetadu pa tudu algen i pa tudu kau unde ki e pasa. E un pesoâ ki ta enkuadra purfetamenti na kuluna di omis nesesáriu pa labanta es país. N ta spéra ki es prosesu ta termina li-sin, ku abusolvison di nha konstituinti. Mutu obrigadu!

JUIZA (pa Skrivon) – Ku es alegasons final fetu pa Akuzason i pa Diféza, nu txiga fim di es julgamentu, i N ta da komu nseradu es seson. Leitura di senténsia ta fika markadu pa purmeru diâ di mes ki ta ben, pa 3 óra di tardi. Notifika tudu dos párti. (E ta konfiri óra na rulóji ki e ta tene pulsu, e ta djobe pa Ofisial) Seson sta nserradu.

OFISIAL – Pur ordi di meritísima Juíza, sta nseradu seson.

Juíza ta labanta, ta ruma livrus ku papeladas, Akuzason ku Diféza ta ruma tanbe es ta sai. 

II SÉNA
Senténsia.

JUÍZA – Dipos di analzadu i ponderadu es prosesu, Trubunal ta fase leitura di senténsia. Óra, duranti tudu fázi di nstruson preliminar, Trubunal obi Akuzadu ki, dipos pasa ta rusponde komu Arguidu. Vítima tanbe obidu, sima deklaranti ku testemunhas i, fika skrebedu na ata ma: «Na mardugada di diâ un di abril di anu pasadu, Arguidu, Dáriu Delgadu Silva, unidu di faktu, fidju di Agustu Ntoni Delgadu Silva ku Marta Margarida Silva, Enjenheru Agrónimu, kabuverdianu i morador na Rua 3, nunbru 86, Monti Susegu – Mindelu, Sonvisenti, staba nun fésta di finalista na Liseu Bedju. E pidi se amigu Dériu, ki tinha el kunbidadu kel fésta, pa npista-l txabi di se karu. Ael na karu e ta conduzi, kantu dja e staba ta bai na meiu di Avenida Marjinal, e tropela senhóra Ruti Lali Lima Leti, ki sta na autu identifikadu, provokandu el txeu frimentu na korpu, ku alguns osu kebradu, ki po-l detadu na kama, inkapasitadu pa trabadja duranti 60 diâ, konformi relatóriu médiku». Arguidu npresta-l sakor, leba-l pa Banku di Urijénsia. La, un Ajenti di Polísia bai da-l fala, e musgedja, e fuxi bóka-bóka». Trubunal atxa ma alguns faktus fika provadu i e julga-s komu prosedenti i, e ta kondena arguidu pa kulpa di 5 krimi: di ofensa korpural invuluntáriu; abuzu di konfiansa; kóre karu na forsa; dezobidénsia i fuxi di otoridadi. Komu ka fika provadu mutu klaru, ma ovi krimi di omisídiu frustadu, di sakania djustisa i di furtu, Trubunal julga-s inprosedenti. Pa kes krimis ki fika provadu, Arguidu ta bai kondenadu ku 12 mes di prezon ifetivu pa ofensa korporal invuluntáriu; 8 mes pa abuzu di konfiansa; 8 mes pa neglijensia na konduson; 9 mes pa dezobidensia i 12 mes pamodi e kóre di otoridadi. Fetu kúmulu jurídiku, dadu ki arguidu ka ten antesidenti kriminal, e pai di un mininu fémia pekinoti, e kaba di fase se lisensiatura ontordiâ, Trubunal ta sustenta na es atenuanti, ta kondena-l ku un péna txaskan di 3 anu i 6 mes di kadiâ. E ta fika inda kondenadu na paga 18 mes di multa na valor di 40 merês pur diâ i, na paga un indeminizason di 200 kontu pa Vítima, i 30 kontu di inpostu di djustisa. Di akordu ku Artº 67º, f) di K. R. [Konstituison di Repúblika] pur dispaxu di S. Exsª Sr. Prezidenti di Repúblika, di 5 di Julhu, publikadu na B. O. nu 38/00, pur Dikretu Prezidensial nunbru 78/00, péna di multa fika purduadu. Pur indultu prezidensial di mesmu diplóma legal, un kintu di péna ta fika purduadu i, arguidu ta bai kunpri 33 mes ku 6 diâ di kadiâ. Si e konporta dretu, ó ki e ten 21 mes prezu, e pode rekede liberdadi kondisional. (E ta sina dosiê e ta pasa pa kolégas) Sta nseradu odénsia.

OFISIAL – Pur ordi di meritísima Juíza, N ta diklara odénsia nseradu.

TIRSERU ATU

I SÉNA

Rukluzus ta sta na pátiu di kadiâ. Dáriu ta sta rodiadu di kolégas ta sukuta-l. Guarda Rui ta bai pa es, kun un AK-M prindadu na kósta.

RUI – Ki asuntu nhos sa ta trata na es nhos reunionzinhu?

DÁRIU – Nada di spesial, senhor Guarda. Nu sa ta papia normalmenti.

RUI (agresivu) – Vá, nhos rakua di kunpanheru imediatamenti. N ka kre odja-nhos rumadu djuntu si. Nhos debe sa ta purpara pa nhos trama algun kusa.

UU DI GRUPU – Nen ka bu tenta, Rui!

DI DJULA – Ba leba na furu, si bu kre. Nu ka pode konbersa?!

RUI (ta txiga se pertu, ta da-l pónta-xutu na kadera) – Toma na furu, panuleru. I nhos faxi pamodi N ka sta li pa brinkadera.

DI DJULA – Ami nun kau N ka sta bai. Prezu un bes dja N sta dja!

DÁRIU – Mas pamodi isu, senhor Rui? Anos sinplismenti nu sta li ta konbersa. Nu ka sa ta enkomoda ningen.

RUI – Kala bóka, kunfiadu. Bu sta armadu en kusé? En sabixon? Mas odja… fika ta sabe ma li, ka ten Dotor nen Enjenheru, ki si ben prezu, ta manda. Abo bu sta prezu, ali so bu ten ki obudese nos órdi. Delunkuenti! Si la fóra bu kustuma mandaba, ali dentu bu ten ki soti rabu dentu’l…

DÁRIU – Senhor Rui, nhu pode ka ten 4ª klasi, u ki e normal pamodi e k aso nho, mas sta-m ma idadi dja nhu tene sabidu na korpu, pa nhu ser más edukadu. Pa nhu pursebe ma nho e funsionáriu di Stadu… ma nhu debe ten un linguaji propi di algen edukadu. Nhu sta li ta guarda omis i non limárias. I txeu sta li, pamodi es tenedu li. Mas e ka pamodi es fase kusa pa es sta li.

RUI (ta mete bala na kanbra e ta ponta spingarda pa grupu) – Vá! N kre odja-nhos moku detadu ku briga pa txon i mo stikadu pa frenti. (Tudu ta obudese menus Dáriu) Rukluzu, abo bu ka sa ta obudese, pamodi?

DÁRIU – Pamodi N atxa ma N ka merese ser tratado asi, li na nha propi téra, pa nha propi armun.

RUI – N ta konta te tres: un…

DÁRIU – Bu pode dispara i bu mata-m si bu kre.

RUI – Dos…

DÁRIU – N ka fase nada pa N merese kel umilhason li. N ta purferi móre di ki obudese. I si bu mata-m… e un favor ki bu sta faze-m.

RUI – Bu fla ma bu ka fase nada? Nton pamodi ki bu sta li? Bu atxadu dentu di grexa bu ta rasa, bu prendedu bu bendu ku el?

DÁRIU – Pa kusa ki N fase, oliás, pa kusa ki atxadu ma N fase, N sta li N ta kunpri péna. N sabe ma N sta prezu, N sta konsienti ma N ka ten liberdadi, mas tanbe N sta sertu ma te últimu mumentu di nha bida, ki pode ser ate gosi li, N ta mante nha personalidadi.

RUI – Tres.

E ta da un tiru pur nuar, kaba e ta da Dáriu koronhada. Kasareru ku más dos guarda, Máriu ku Markulinu ta txiga. Es ta komesa ta dagi na prezus, ta manda-s duspi, ta dexa-s so ku trus. Ta po-s jéma na mo, ta bai fitxa-s na séla disiplinar.

II SÉNA

Na gabineti di Deretor.

DERETOR (pa Kasareru) – Nhu konta kusé ki pasa.

KASARERU – N staba na sekretariâ N ta konferi skala di sirbisu, N obi rabolisu na pátiu i, di rapenti, N obi tiru. N bai djobe kusé ki sa ta pasaba, N odja Rui rodiadu di prezus ta tenta dizarma-l. Ben txiga Máriu ku Nhu Marku, djuda-nu dumina-s, nu po-s na séla disiplinar.

DERETOR – Nhos fase dretu. (Pa Rui) Kusé ki es kre faseba?

RUI – Enjenheru staba ta mete prezus kusa na kabésa pa es ravolta kóntra nho, ku nos, guardas. N staba ta pasaba, N obi-l ta fla-s ma es ten ki organiza pa es toma un pozison dimé-divéra, pamodi ma li nu ta da-s so kanja na almusu, ku katxupa na djanta, tenpradu txaskan ku águ ku sal. Ma nhu ka ta da-s lisénsa pa es bai odja ses família… ku un monti di kusa.

DERETOR – Kunfiadésa ki es ten txeu! (Pa Máriu) I nho, kusé ki nhu sabe?

MÁRIU – Kantu ki N obi tiru, N bai faxi na skarera. N atxa Enjenherinhu ta miasa Rui, ta fla-l ma e ka ten 4ª klasi i ma nho tanbe nhu ka ten kíntumu anu. Nton, N da nha koléga apoiu, nu bai po-s na Segredu.

DERETOR – I nho, Markulinu, kusé ki nhu odja… o ki nhu obi?

MARKULINU – N odja i N obi. I foi ezatamenti sima nha koléga Máriu kaba di konta-nho. Kel Enjenheru la e un granda buru.

RUI – Dja N skeseba dja di fla-nho más uns kusa ki e fla.

DERETOR – Kusé más ki e fla?

RUI – E fla ma senhor Deretor ka ta pára li na Kadiâ más di ki tres óra pur diâ i, ma nhu ta sai ku karu di Kadiâ pa nhu trata asuntu di-nho i, ma pa es bai Ospital es ten ki bai ku pé, o es ten ki luga tákis pa es paga ku ses dinheru.

DIRETOR – Mas ki kunfiadésa e kel-li ki e sta na el?!…

RUI – E fla inda ma senhor Deretor ta pidi-s ses mudjer, ma kes ki ses mudjer ka da-nho, nhu ta invira ku es – rukluzu –, nhu ka ta da-s lisénsa, ses mudjer ta fika ku gana, es ta xinti obrigadu na da-nho.

DERETOR – Kusé ki el e ten aver ku nha bida? Si ses mudjer ka npresta, e ka mi ki sa ta ben xinti dor des. Semhor Kasareru, es e kantu ki sta na séla disiplinar?

KASARERU – Es e tres, más Enjenheru ki sta na se séla el-so.

DERETOR – Tarse-m kes tres, N ben obi-s. Apropózitu… Guardas sa ta kunpri ordi ki Deretor Jeral manda da?

KASARERU – Pa ka dexa rukluzus kanba ku livrus, nen jornal, nen ravista, nen pa ka obi rádiu na séla?

DERETOR – Ezatamenti.

KASARERU – Ragurozamenti, sinhor Deretor.

DERETOR – Mutu ben!

MARKULINU – Senhor Deretor Jeral tevi ideia mutu intilijenti.

RUI – Mi tanbe N atxa. Es ta fika ta le jornal ku ravista stranjeru, es ta obi rádiu ta da notisiáriu sobri ravólta na kadiâ, es ta ben tenta fase li tanbe!

DERETOR – Mi N ta aplodi konpletamenti kel disizon li.

KASARERU KU GUARDAS – Anos tanbe!

DERETOR – I ka nhos skese ma kualker karta o bilheti di Enjenheru, ker kes ki ta sai, ker kes ki ta kanba, ma ten ki ta ser abridu pa nhos le kusé ki sta na el skrebedu, pa nhos kunsa ntrega-l o manda pa kenha ki e skrebe.

KASARERU – Sin, senhor. (Pa Rui) Rui, nhu bai buska-s na Alpina nhu tarse-s na senhor Deretor, timenti N ta bai kaba un trabadju na sekretariâ.

RUI – Ok. Nhos da-m lisénsa.

Es ta sai fepu di Gabineti, Deretor ta fika xatiadu.

Partilhe esta notícia