• Praia
  • 29℃ Praia, Cabo Verde
Guardador di Ribanhus
Cultura

Guardador di Ribanhus

VIII

Nun meiu-dia di primavera ta finda

N tevi un sonhu sima un futugrafia.

N odja jezus-kristu ta dixi téra.

El ben pa ladera di un monti

Biradu mininu otu bes,

Ta kore ta rola na padja

I ta rinka floris p’el fulia-s pa la

I ta ri di manera ki ta obidu la lonji.

El fuxi di séu.

Era dinôs dimás p’el finji

Ma el era sugundu pesoa di trindadi.

Na séu tudu era falsu, tudu na dizakordu

Ku flor i arvi i pedra.

Na séu el tenba ki staba senpri sériu

I di ves en kuandu bira ómi otu bes

I subi pa krus, i sta senpri ta more

I ku un koroa di spinhu di roda

I pé spetadu ku un pregu di kabesa

I ti ku un trapu maradu na sentura

Sima kes pretu na ilustrason.

Nen pai ku mai es ka ta dexaba el ten siker

Sima kes otu kriansa.

Si pai era dos pesoa —

Un bedju txomadu djuzé, ki era karpinteru

I ki ka era si pai;

I kel otu pai era un ponba stúpidu,

Úniku ponba feiu di mundu

Pamodi el ka era di mundu nen el ka era ponba.

I si mai ka ama antis d’el ten el.

El ka era mudjer: era un mala

Ki el ben di séu na el.

I es kreba pa el, ki nanse so di mai,

I el ka tevi nunka pai p’el ama ku ruspetu,

P’el pregaba bondadi ku djustisa!

Un dia ki dios staba ta durmi

I spritu santu sta andaba ta bua,

El bai pa kaxa di milagri i el furta tres.

Ku kel purmeru el fase pa ningén ka da konta m’el fuxi.

Ku sugundu el fase el propi umanu i mininu iternamenti.

Ku kel tirseru el fase un kristu iternamenti na krus

I el dexa-l pregadu na kel krus ki ten la séu

I ki ta sirbi di mudelu pa kes otu.

Dipos el fuxi pa sol

I el dixi pa purmeru raiu ki el panha.

Oxi el ta vive na nha aldeia ku mi.

É un kriansa ki si rizu é bunitu i natural.

El ta linpa naris na brasu ndreta,

El ta paspasi ku mo ku pé na posa d’agu

El ta panha flor el ta gosta d’es i el ta skese-s.

El ta da buru ku pedra,

El ta roba fruta di orta

I el ta fuxi di katxor ta kore ta pupa.

I, pamodi el sabe ma es ka gosta

I ma tudu algén ta atxa piada,

El ta kore trás di mininus-fémia

Ki es ta bai di gangan pa strada

Ku bidja na kabesa

El ta labanta-s saia.

Ami el nxina-m tudu.

El nxina-m odja pa kusas.

El ta ponta-m tudu kusa ki ten na flor.

El ta mostra-m modi ki pedra é ngrasadu

Ora ki algén tene-s na mo

I nu ta odja divagar pa es.

El ta papia mutu mal di dios.

El ta fla ma el é un bedju stúpidu i duenti

Senpri ta skara pa txon

I ta papia malkriadesa.

Nha virja-maria ta pasa tardis di iternidadi ta fase meia.

I spritu santu ta kosa ku ponta’l bexu

I el ta subi riba di kadera el ta xuxa-s.

Tudu na séu é stúpidu sima igreja katólika.

El ta fla-m ma dios ka ta persebe nada

Kusas ki el kria —

«Si é ki dios kria-s, kusa ki n ta duvida» —.

«El ta fla, purizenplu, ma seris ta kanta si gulória,

mas seris ka ta kanta nada.

Si es ta kantaba es era kantor.

Seris izisti i más nada,

I purisu es txoma seris».

I dipos, kansadu di papia mal di dios,

Mininu jizus ta durmi na nhas brasu

I n ta leba-l na kolu pa kaza.

..............................................................

El ta mora ku mi na nha kaza na meiu di kutelu.

El é kel kriansa iternu, kel dios ki faltaba.

El é kel umanu ki é natural,

El é kel divinu ki ta suri i ta brinka.

É purisu ki n sabe ku tudu serteza

Ma el é kel mininu jizus verdaderu.

I kel kriansa ton umamu ki é divinu

É es nha pobri vida di pueta tudu dia,

I é pamodi el ta anda senpri ku mi ki mi é pueta senpri,

I nha oliar más poku

Ta intxi-m di sensason,

I son más pikinoti, seja di kuzé ki for,

Ta parse ma sta papia ku mi.

Kel kriansa nobu ki ta mora undi n ta vive

Pa mi el ta da-m un mo

I kel otu pa tudu kuza ki izisti

I des manera nu ta bai nos tres pa kaminhu ki ten,

Ta salta ta kanta ta ri

I ta goza nos segredu di nos tres

K’é sabe pa tudu parti

Ma ka ten mistériu na mundu

I ma tudu bale pena.

Kel kriansa iternu el ta kunpanha-m senpri.

Direson di nha oliar é si dedu ta ponta.

Nha obidu alegrimenti atentu pa tudu son

É kes gosga ki el fase-m, ta brinka, na oredja.

Nu ta da ton ben un ku kelotu

Na konpanhia di tudu kusa

Ki nunka nu ka ta pensa na kelotu,

Mas nu ta vive djuntu i dos

Ku un akordu íntimu

Sima mon ndreta ku skerda.

Na boka noti nu ta brinka sinku pedrinha

Na digrau di porta di kaza,

Ku ar sériu ki debe ten un dios i un pueta,

I sima ki kada pedra

Era un universu interu

I serba purisu un grandi prigu pa el

Dexa-l kai na txon.

Dipos n ta konta-l stória di kusas k’é so d’omis,

I el ta suri, pamodi tudu é inkrível.

El ta ri di rei i di kes k’é ka rei,

I el ten pena di obi ta papiadu di géra,

I di kumérsiu i di navius

Ki ta bira fumu na kes ar di riba mar.

Pamodi el sabe ma tudu kel li ka ten kel verdadi

Ki un flor ten ora ki el ta flora

I ki ta anda ku lus di sol

Ta muda montis i rubera

I ta faze dué odju di paredi kaiadu.

Dipos el ta durmi i n ta po-l deta.

N ta leba-l na kolu pa dentu di kaza

I n ta po-l deta, ku divagar n ta duspi-l

Sima ki n ta sigi un ritual mutu linpu

I tudu maternu ti el sta nunpriti.

El ta durmi dentu di nha alma

I alves el ta korda di noti

I el ta brinka ku nhas sonhu.

Uns el ta vira di perna pa riba,

Otus el ta poi riba kunpanheru

I el ta da palmu el so

Ta suri pa nha sonu.

...............................................

Ora ki n more, fidjinhu,

Pa kriansa ser mi, kel más pikinoti.

Pega-m na kolu bo

I bu leba-m pa dentu di bu kaza.

Duspi nha ser kansadu i umanu

I bu po-m deta na bu kama.

I bu konta-m stórias, si purakazu n korda,

Pa n torna durmi.

I da-m bus sonhu pa n brinka

Ti ki n nanse kualker dia

Ki bo bu sabe é kal.

....................................................

Kel li é stória di nha mininu jizus.

Pa ki razon ki ta ntededu

El ka al ser más verdaderu

Ki tudu kel ki filózufus pensa

I tudu ki rilijion ta nxina?

Alberto Caeiro

Traduson: José Luiz Tavares

Partilhe esta notícia

SOBRE O AUTOR

Redação