• Praia
  • 29℃ Praia, Cabo Verde
É ka lobu ki fase
Cultura

É ka lobu ki fase

ADVERTENSIA

1.

Es stória ki nhos ta ben le a-sigir (motivu di si publikason é manifesta solidariedadi ku diputadu i adivogadu Amadeu Oliveira) é parti di un livru ki inísiu dja nu tinha publikadu li na Santiago Magazine, na simana ki antisede ileison lijislativu. Nu ta publika duranti es simana novu intruduson, prólugu i parti di kapítulu 7 undi ki ta entra personajen Armadeus Artilieiru (i otus), undi tanbe ten alguns riflekson sobri djustisa, puder, ets. 

2.

Nos kurason di pueta i nos umanidadi d’omi so pode staba ku Amadeu. É ku omi moda el ki ta inventadu tenpu nobu, más justu, más dignu, i, purisu, más umanu.

Nada di kel ki kontise li é ka di spanta. Ben pelukontráriu: era spektável i privizível. Jestu di Amadeu é un hybris (fronta diozis) pikinoti, na nos midida, na grandi trajédia di nos téra. Purisu el ta ben paga pa el, mas si jestu ta fika. Nu ta spera m’el sta pruparadu. Kel di-nos li é un jestu pikinoti dianti di di-sel. 

3.

Es livru konpletu nu ta ben publika-l na setenbru, na altura di kanpanha prizidensial (tudu kes kandidatu anunsiadu é personajen des livru) nun idison pikinoti (talves 100 izenplar numeradu i sinadu pa otor, ku ilustrason di artista plástiku kabuverdianu Tchalê Figueira. Tamanhu privistu di livru é 400 pájina). Motivu des tirajen pikinoti, é pa nu pode ben faze un novu idison kurijidu i omentadu dipos di ileison prizidensial. 

4.

So pa nhos fika k’un ideia, nu ta aprizenta-nhos personagens des livru, paralen di kes ki nhos ta ben odja lisin en ason: Kondi Sarméniu, Tamanhu Almeda, Kalé Tintureira, Xona, Uzé Das Névuas, Kaldu Ki Dja Bedja, Eli Sanxa, Kasi Kapina, Tulisis Ka Ta Reia, Djanvira El Propi Kalada, Don Karlindu, Kristiana Ponti, Oswaldu Ozóriu, Tanny Sínula, Ka Máriu Mas Lúsiu, Dan D’Akademia, Euritristi Tontera, Bera Di Mau Arti, Abronka Pilantra, Kalabetu Sibia, Nhu Lobu, Xibinhu, spritus di Tonjéniu Ta Bare, AmilkaTabral, Da-m Bara, Kamoins, Juaun Váriu, Já Ká Naun Stá Ardoza, Tonézimu Saltadera, Spritu Sen Medu, Dios, Xuxu Pe di Feru, paralen di propi pueta i Koru, k’é personajen más inportanti, pamodi el ta inkarna vos (djustisa) di povu i di polis.

Nu ta marka enkontru ku nhos pa setenbru, nu ta spera ma na meiu di txuba ku padja berdi. Bon leitura, un odju na livru, kelotu na lobus.

  

              É KA LOBU KI FASE

                                                [ STÓRIAS DI  NHA TIU LOBU

                                                I DOTUS INDA MUTU MÁS LOBU

                  NA SES PROPI VOS O TRATADU

                      DI MIZÉRIA I GRANDEZA              

                       DI PÁTRIA KABUVERDI ] 

 

                           SOBRI NASIMENTU DI RIALISMU TRÁJIKU

                              [O SÁTIRA KU TON I NA TXON DI TRAJÉDIA]

                                                     

Es obra nase di un konviti di uns gentis pa n rakonta un stória tradisional di Kabuverdi, sendu ki n skodje síklu di nhu Lobu ku xibinhu, ki kaba pa ser non un, mas un data des, na verson di i pa boka di nhu lobu i, tanbe, un poku, di xibinhu. Apezar di tenpu pertadu, n konsigi skrebe un munólugu dramátiku di sais pájina, dentu di kel limiti di númeru di karateris (letra) k'es pidi. Nu entantu, dipos di testu dja sta skrebedu, n fika ta lenbra inda di un munti stória di lobu ku xibinhu ki nha tia Naná i nha tiu Fifi i otus algen ta kontaba-nos na noti di lua klaru, xintadu na pedra di poial o detadu na stera, o tanbe ma nha fidju-fémia ki nase i ta vive na stranjeru (stranjeru pa mi; ael é si país) ka konxe stórias tradisional di Kabuverdi, trandu stória di boi bulimundu rakontadu pa Celina Pereira. Kes dos fator li foi motivason prinsipal pa es obra ba ta omenta, sima n ba ta lenbra di kes stória undi ki lobu ta faseba so tolera, i el ta fikaba senpri mal.

Otu aspetu ki kenha ki enkumenda testu pidi era ki es stória rifletiba, di algun forma, kistons di atualidadi, sobritudu di Kabuverdi. Komu dja n skrebeba un livru sobri pandimia (duranti piríudu ki n stevi infetadu), ekus di kanpanha pulítiku [pa lijislativa di 2021] ki ba ta txiga na mi li lonji kaba tanbe pa pasa pa es stória. Apezar des prupózitu, dizenvolvimentu des stória foi totalmenti inisperadu pa propi otor, i el kumesa ta ganha feison apartir di kel mumentu ki un pulítiku [personajen pilantra] na kanpanha invade palku di nhu lobu, i undi ki tudu kes otu personajen, ti spritus, kaba pa ba ta parse di es pa es, o konvokadu pa otor, i es ta toma rédia es ta aji modi ki es kre. Tantu más ki kuazi tudu es ta distrata otor [ki tanbe é personajen nes obra] sima es kre, konsuanti ses vontadi. Úniku vantaji di otor é vos di koru, ki é vos di djustisa i di étika [más prisizamenti di un sertu mural, pamodi el ta pasa di planu individual pa un planu jeral, koletivu o kumunitáriu], ki otor ka pode konsede kes personajen manhentu, kes lobu dime-divera, pamodi, prisizamenti, fulkru des obra é indjustisa, duplisidadi i falta di étika na tudu aspetu di nos vida.

Intuitu des obra é filuzófiku, mas ki propiamenti pulítiku, npos el ta trata di kiston o rijimi di verdadi, mintira, iluzon, enganu i fantazia, i, sobritudu, di puder transformador di literatura, i tanbe da vos pa kenha k'é sujeitu di stória. Na kel parti más pulítiku [ki ten ki ver ku polis, istué, kumunidadi organizadu, governadu atraves di paktus i di leis], s'el imita rialidadi, é pamodi rialidadi é dimaziadu forti i ividenti. Mas sima filózufu merkanu Emerson fla «ividensia ta mata», i é purisu ki rijimi di fantazia (k'é diferenti di mintira o iluzon), ki ten ki ver ku lójika di mundus alternativu di Leibnitz, debe privalese na ntendimentu des obra; ael é verdadi más verdaderu, un poku na sentidu ki Nietzsche ta da-l, enbora na Nietzsche el ten otus konsikuensia gnóziu-ipistimulójiku.

Na kel ki ta fla ruspetu a karateris [personajens], ses ason é ka puru invenson: foi apenas trabadju di poi en rialsi kuzas ki povu ta fla des, o sakorendu di akontisimentus rial i di trajetória pesoal, pulítiku, síviku prufesional o intelektual di mudelus ki otor uza p'el da ênfazi a ditirminadus sirkunstansia o priokupason. Apenas kes odi koral (i kel li otor ta fla sen prizunson, mas tanbe sen tuntunhimentu, ma ta fika komu un di kes marku más altu di skrita, líriku o otu, na língua kabuverdianu) ki é puru kriason, matéria di invenson.

Puzison di pueta (ki ta anda na meiu di pesa ta sita, ta sentensia, ta trôsia, ta akuza, ta rifuta i ta da borduada) na enbati di karateris pode ate konporta un sertu hybris (pa nu toma npristadu un inpurtantísmu konseitu di trajédia gregu), dismezura, dizafia diozis i distinu, é sobritudu un enprendimentu étiku, pur apegu o sakralizason di kel más prufundu ki omi pode pruduzi, k'é arti, i k'é úniku spedju ki ta pirmiti-l rikonhese el propi komu umanu, atraves di afastamentu ki distansia artístiku ta instaura, i ki, non buskandu katarsi aristotéliku, el ta leba riflekson [k'é ka purgason] pur meiu di grasa ku txakota, sobri kistons di grandi seriedadi i gravidadi. [Si alguns personajen parse ku algen rial, ti na nomi, é ka sinplis konsidensia: nes aspetu, é pa da fantazia un sertu o forti índisi di verozimiliansa, un ankorajen dentu di nos rialidadi sósiu-pulítiku i kultural atual]. Talves pur es mutivu ki nu kaba di inunsia [i pa otus más trás], es obra, ki otor ta txoma-l, meiu sériu, meiu ta brinka, di fundador di un novu subjéneru na kabuverdi – rialismu trájiku – el pode ser konsideradu tanbe komu prumeru obra di autofikson di literatura kabuverdianu.

Na tragédia gregu [enbora es obra ael é un sátira, i daí si lema latinu ridendo kastigat mores, ki nu pode traduzi livrimenti pa ku txakota ta dadu kabu di mau maskabu] koru é ominisenti, i el é úniku ki sabe futuru i konxe distinu di personajens, ki dja sta trasadu, sugundu kel ki Gadamer ta txoma duplu ditirminason: omi, na si livri skolia, el ta skodje izatamenti kel ki diozis dja ditirminaba, i é es skolia livri, mas tanbe dja ditirminadu, ki ta da-l si sustentason na difinison di trajédia: selu ki transendensia ta koloka riba di marxa di distinu umanu. Enbora, sima nu fla, es obra é un sátira i non un trajédia [aliás el ta mustura várius jéneru o subjéneru ki ta bai di líriku pa épiku, pasandu pa komédia i trajédia, i inda pa miditason, k'é un jéneru filuzófiku, sima nu ta odja na kes miditason di koru] pamodi ninhun di kes personajen ka ten un dimenson tal ki ta torna-s trájiku, nen sorti ka ta muda pa disgrasa, atraves di piripésia [ainda ki disgrasa di nos nason k'é leitmotiv des obra], nton otor ta uza koru komu dispuzitivu o instansia di lijitamason di sertus puzison o prupuzison, i kel k'el ta fla nu ta spera pa nu ben odja si ta rializa o nau. Ti la, bon leitura, i pa ningen ka fika ngispadu, pamodi es stória é ka pa tra o poi ningen na puleru o na tereru [mas é pa kastiga tudu mau maskabu na prizenti i na futuru] é sinplis imajinason di otor [enbora na orijen sta un stória tradisional],i, sima italianus ta fla, s'é ka sime, é mutu ben inventadu.

Si algun algen rikonhese si kabesa nalgun parti, pa similiansa di nomi, pilidu, kargu, fetu o difetu (ka sendu kes klaramenti ilujiadu), alguns, pokinhu, debe toma-l komu un jestu di lenbransa, sikre satirizadu, npos, sima brazilerus ta fla, un karikatura é un ominajen sen graxa. Mas un kusa é amizadi, kelotu é ideias, mesmu ki di personajens, ki otor ka ta manda na es, nen ka ta kumanda sima asves el ta kre.

Es livru ta ben ten atualizason [nu ta spera ma ka ta dura] ku piripésias i riason k'el pruvoka, ku novus makikisa ki entritantu diskubridu o fazedu na klaru, ku lovor justu pa kes ki sta luta pa konstrui dignidadi i djustisa na nos pátria, i ku dizenvolvimentu di alguns kiston k'el ta aborda [ofisializason o nau di língua kabuverdianu, kanpanha prizidensial, julgamentu di propriedadi, posi o robu di terenu, dizenpenhu di novu guvernu i di opuzison, lumi, kalaka i kobadura ki nu ta ben odja na parlamentu (nu ta spera ma des bes sen soku), konsikuensia di viaji di amadeu ku si konstituinti pa fransa, si prizon i julgamentu, i ets] i tanbe kualker pendensia ki es otor ten ku algen o ki mundu ranja ku el. Purtantu si fazedu amiasa, sikre sukundidu, konjeminadu tentativa seja di kuze ki for [aliás, kel li propi ki otor kre i el sta spera, pa da-l más lenha p'el borodja-s] suspiradu un bokadinhu más altu k'el arma obi, dja sabedu...

Purisu, pa tirmina, un konsedju di nhu lobu, kel verdaderu:

 

pa ningen ka ba rasmunga na feisibuki

manda mudjer katxor asesor o uza otu truki

karapusa é pa kada un nfia ketu boka kaladu

sinon mural ta ronba k'es ta perde baxu stuki

ki ta buskadu ku kanderu sezu ka t’atxadu

 

 

                                          PRÓLUGU & PRUPUZISON

                                              [koru]

 

Era nun tenpu nun anu di ileison

ki tudu lobu fomentu

sa ta buskaba alimentu

ta djangrabi pedra pa fase pon

 

ka pamodi pon pa es staba difísil

mesmu na tenpu di txuba skoregadu

mesmu na anu di grandi pandimia

pa es k'é lobu nada é ka difísil

 

ku ses boka senpri raganhadu

ku ses obidu inpópriu pa puezia

es ta fla-nu ku tudu sofregidon

ma pon ta ten si é na es ki votadu

 

entri butupériu padisimentu i fronta

nu ka sabe kal k'é más pior

pa nos korpu ki dja perde kor

na nos alma ta pidi sakor

pamodi sulabanku dja pasa konta

 

nton ku nos língua labantadu pa indignason

ku nos brasu senpri tezu pa ka purdua nada

                         nu poi mintira ku verdadi na ses boka ku ses vos

                         (txeu ta ben rikuza obi mas mutu más ta konprende)                                  

i ku tudu forsa di nos talentu nu enprende

                                                         es jornada

difísil mas ku alentu  ka murmuridu mas ku vos gros

 

pa nos k'é povu pa nos kabesa ka ser txikeru fundu

di ses enganu dismidiu nen di ses arti di simia iluzon

pa es lakraus ku dundu fika ta sabe ma es txon              

é ka pa toma nen pa rabida m'é ka pa nogósiu mundu

m'es ka sinhor des povu m'es ka donatáriu des nason   

 

nau   entri pe prensadu riba piskos

o kuluna dobradu o mo stendedu

nu ka grita ma mundu é duedu

mas nu labanta po nu da-s di nos

 

p'es sabe ma ten un tenpu pa ngana

i otu tenpu pa paga

k'é nes prizenti saga

k'é nos ki ta skrebe  p'es dizingana

 

nos votu é ka pa bende pa tiston

                                   nen pa milion

mas p'es sabe ma pedra di nos indignason

ta bua ti fundu di ses diskréditu

m'el ta fika na obidu sima un éditu

 

ki nen si nu more manhan el ka ta priga

pamodi é pa rinasimentu mítiku ki nu briga

i nu skrebe-l ku feru tenpradu di verdadi

ku braza ki nen serason di janeru ka ta duvida

kal k'é si tior dianti di skuridon grandi na sidadi

 

ki na ninhun tenpu el ka ta straga

sikre nos odju sega o si lus más fundu paga

pamodi é kaminhu di tudu ditirminason

o rilivansia ki merese nos venerason

pamodi sentensa sertu é un murtal adaga

 

ta fla ma ileison ka pode ser un praga

ki ta vizita-nu di xis en xis anu

pamodi nu ka bariga ki ta lugadu

o brasu o kosta prontu pa karaga

 

i dipos di festa ku badju kaba

inda ku taxu na txon pa laba

nu ta dadu kosta na karaka

nu ta diskartadu nu ta fuliadu

la pa boronsera ti di li más sinku anu

 

mas nos ki kunpra i mola es faka

nos ki da-s forsa na mo p'es sapa

nton go kuze ki nu sa ta grita ta djata

s'é nos ki sufraga ses maléfiku planu?

 

nu ta ben obi stória di nhu lobu

i dotus inda mutu más lobu

nu ta ben simia  nu ta ben planta

pa nu sabe si nu ta txora o nu ta kanta

 

pamodi na tudu ten tantu anbiguidadi

menus po rixu ki ta ben kanta

sen maldadi mas ku tenasidadi

na palku na kosta pa tudu kantu

en nomi di sufrimentu'l pobu

 

na lonbu di tudu lobu

ti k'es ta ba spanta

(s'es ka more entritantu)

na otu ladu di sidadi

na infernu di ses dizumanidadi

 

ku mo i vos firmi nu ta avansa

nu ta djuga nu ta pita

nu ta intxi kaba nu ta lansa

nu ta rakua nu ta avansa

 

nu ta skrebe  nu ta sentensia  nu ta sita

pamodi nes pesa k'é nos festa

nos ki ta manda

kenha ki fase otor zanga

pa si piskos dj'el kunpra kanga

dj'el enkumenda morti di bespa

 

dj'el ramata frida pa si kosta

ki ka ta da nen pa konta posta

el t'odja mundu ta da di banda

el ta badja na rítimu di si sarabanda

 

na divagar di nos tudu presa

ku xintidu plantadu na mei di testa

nu ben kumesa ku festa

(ki pa otus é stera ku resa)

 

obidu ben abertu pa obi tudu

ti palavra imajinadu di mudu

odju ragaladu pa ka enganadu

pamodi nhu lobu sta na tudu ladu

 

tantu é mal i di diferentis manera

po ael tanbe el ta kanta na kosta

                                     sen kansera

el ta finka na lonbu ti fase posta

 

sima pedra o areia dja dugudja na rubera

(ki txeia bira skoregadu) pa nu ka duedja

pa nu ka torse ka kebra mas sima fransedja

pa nu bua ti nu pasa kasa pasa kumi i kumera

 

[koru ta vira pa pueta ki sta la

xintadu el so]

 

[koru]

 

Sinhor otor nhu da-nu lisensa

pa nu fla sikre poku kenha k'é nho

kal ki nhu skodje pa mison di nho

bu kultivadu amor bu más fundu k[e]rensa

 

[koru ta vira pa spetadoris]

 

[koru]

 

Ael el ben p'el ben fase si djustisa

sikre mundu interu ngispa i ngisa

ken ki sta li pa finka pe pa trisa

ki li é arena di mara tripa kuspi sangi

na djobe rinasimentu di dia grandi

 

pamodi grandi tanbe é ndjutumentu

i más grandi inda é ses skesimentu

purisu na lugar di puema pa skrebe faka

na lugar di moti pa le xikoti

i fla-s ma nes pesa ninhun lobu ka ta skapa

pamodi tudu é kastigu di ses meresimentu

 

ki ta stende di nos boka pa ses obidu

ku tudu ardor i non pensandu na prigu

i ki nu ta pruklama altu i bon son

ku konvikson atraves des prupozison

 

PRUPUZISON

 

Pamodi tenpu pidi-u bu mo

pamodi povu rikizita bu po

pamodi bu ka ben pa obra di dimoni

mas pa bu dexa marka di un nomi

bo ku povu anhos é un so

nhos ben di kel un no

 

nhos dos é di kel un fe

lobu nhos kore ku es di nhos pe

nhu santa-m es po so manenti

ó pueta i rapasinhu balenti

ó korneta difensor di djenti

ó erderu di djulangi

ki bu ben pa bu ben fase sangi

s'es ka obi bu nomi ki ka ten dos

bu ta da-s kanja bu ta da-s aros

 

bo ki bu ka ben traze trankuilidadi

mas inkietason ku prufesia

ma ta ben txiga kel tenpu i kel dia

k'es ta ben paga tudu maldadi

 

ses sentensa nu ta le-s el na tutalidadi

p'es sabe ma dignidadi di bida ka ta kunpradu

pa midjor presu   ma omi nase pa perenidadi

sikre ku algun disviu di kel ki dja staba distinadu

 

zinbra po ti nu obi-l ta kanta

novu tenpu na menti bu ta planta

si tudu é ka so bentu ta pasa

si bo é di tudu i di kel úniku rasa

 

i es povu koitadu bu ta brasa

p'el ka kai na txoru ku dizusperu

p'el ka kore so trás di dinheru

k'é dízimu di morti ku pekadu

(ku si juru ben kalkuladu)

pekadu kontra sidadania

ki ta kumetedu tudu ora i tudu dia

 

morti di kabesa altu di bu fidju

ki ta dizafia pridistinason di streteza

k'é pezu ki ta puxa ánimu ku firmeza

pa txon kubridu di tudu inpureza

pa koba undi ka ta nase nen pe di midju

 

ta fika es éditu i rekadu

ki ta lastra pa séu di nos país

undi ki tudu omi al ser filís

sima ki tenpu xinta na si ladu

i el el skese di si korpu piladu

 

sima ki iternidadi ben pa si mo

i bo bu sugura inda más na po

pa treba'l noti ka panha-u nsodadu

mas sol di palmanhan pa beja-u kordadu

pa atxa-u labantadu sakedu

ta kore ku venenu di medu

 

si raís ki dja lastra ti ponta'l dedu

si eku k'é un frutu malditu

ki so na sukuru k'el ta kodjedu

i el ka ta labanta o vivifika spritu

 

mas el tene es povu tudu nkodjedu

ta sisma si el nton ael é ka skodjedu

ta pensa so na bandoba

ta sunha so ku rafoga

 

bo é pa iternidadi ki bu ben

pa verdadi ki ka ta skesedu

i non pa glória o sirbisu di ningen

pa fika ditu  i más  pa fika skritu

sima koba sertu ta prende nos odju

                                         [na renki

                        atraves di don i fervor di spritu         

riba'l téra plantadu pa tudu senpri

 

 

 

                       

 

Partilhe esta notícia